Kursuse eesmärgiks saada parem ülevaade, mis on RFK ja kuidas on võimalik SKA töötajatel asutusesisestes protsessides seda rakendada, analüüsida kasutusvõimalusi ja mõelda, kuidas saaksime valdkonnasiseselt ja -üleselt selle abil koostööd teha.

Koolitajad: Töötukassa metoodikud Hille Maas ja Karin Hanga. Mõlemal on olemas pikaaegne RFK taust ning nende eestvedamisel toimub praegu Töötukassas RFK pilootprojekt „RFK kasutamine töövõime hindamisel ja tööalasel rehabilitatsioonil“.

RFK projekti eesmärk on abivajajate terviklik ja proaktiivne toetamine, olenemata sellest, kus toimub nende esimene kokkupuude süsteemiga (tervishoid, tööhõive, hoolekanne). Eesmärgi saavutamiseks kasutatakse WHO poolt loodud RFK (Rahvusvaheline funktsioneerimivõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon) metoodikat üle Eesti puude raskusastme tuvastamisel, töövõime hindamisel ning inimese toimetuleku olukorra kirjeldamiseks taastusravis, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendite süsteemis. RFK-põhiseid tulemusi jagatakse teistele seotud spetsialistidele (perearstid, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad, inimese toetamisprotsessis osalevad teenusepakkujad)  võimaldades seejuures terviklikult hinnata inimese funktsioneerimisvõimet, seada teenuste üleselt eesmärke, luua (erinevates valdkondades kasutatav) tegevuskava, hinnata teenuste tulemuslikkust ning dokumenteerida kogu teenuse info üle süsteemide üheselt mõistetavalt.

Huvilistele lugemiseks Sotsiaaltöö ajakirja Karin Hanga artikkel „Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime klassifikatsioon“ ja SoMist Gerli Aavik-Märtmaa artikkel „Kuidas liigume edasi RFK metoodikaga“. (24.09.2020)




Rehabilitatsioonispetsialistide täiendkoolitus on koostatud sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 67 alusel ( määrus nr 67).

Koolitus sisaldab 156 tundi õppetegevust, millest 11 tööpäeva on planeeritud auditoorseks tööks (kokku 88 akadeemilist tundi) ning 7 tööpäeva iseseisvaks tööks (68 akadeemilist tundi).

Koolitus toimub: Park inn by Radisson Meriton, Toompuiestee 27, 10149 Tallinn. Koolituspäevad on teisipäev (9:45-17:15) - kolmapäev (9:15-17:00).

Koolituse teemad ja kuupäevad:

 

Teema:

Tallinn:

I moodul

Sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni alused ja õigus

4–5.02.2020

II moodul

Rehabilitatsiooni protsess

25-26.02.2020

III moodul

Erialaspetsialistide funktsioonid ja meeskonna koostöö rehabilitatsioonis

17–18.03.2020


IV moodul

Tööalane rehabilitatsioon

14-15.04.2020

V moodul

Rehabilitatsiooniprogrammid ja rehabilitatsiooniteenuste korraldus

5–6.05.2020

 

Lõputöö tähtaeg

Kohtumist ei toimu.

26.05.2020

Lõputöö arutelu

Iseseisvate ja lõputööde arutelu, tagasiside

9.06.2020


Tunnistuse saamiseks on vajalik osaleda 80% auditoorses õppetöös ning esitada iseseisvad tööd iga mooduli järgselt. Koolitusmaterjalide jagamiseks ning iseseisvate tööde esitamiseks on kasutusel e-õppekeskkond, millega kõik osalejad peavad kursuse läbimiseks liituma.

Koolitus on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Spetsialistidele on osalemine tasuta, sisaldades digitaalseid koolitusematerjale ning toitlustamist koolituspäevadel. Transpordi ja vajadusel majutuse korraldus on osalejate enda kanda. Täpsustavate küsimuste korral annab nõu rehabilitatsioonialase kompetentsikeskuse koolitusspetsialist Ander Eigo tel: +372 5919 5857; e-mail: ander.eigo@sotsiaalkindlustusamet.ee

Ohvriabi baaskoolituse tulemusena tunneb õppija ohvrite abistamise põhimõtteid ja ohvriabisüsteemi ning oskab luua seoseid nende teadmiste rakendamiseks oma töös. Koolitus on veebipõhine - koolituspäevadele Zoomis eelnevad ning järgnevad iseseisvad tööd koolitusmaterjalidega, enesekontrolli testid ning juhtumisanalüüs.

Koolituse lõpuks tunneb õppija:

  • traumapõhist lähenemist (sh vägivalla mõju) ja oskab näha selle rakendusvõimalusi;
  • ohvriabisüsteemis pakutavaid abisaamise võimalusi ja teenuseid ning õiguslikke aluseid;
  • ohvrite abistamise põhimõtteid ning nende rakendamise võimalusi oma töös;
  • võrgustikutöö põhimõtteid ja saab aru oma rollist võrgustikutöös;
  • teab enesehoiu põhimõtteid ja mõistab nende olulisust sotsiaaltöös.

Õpiväljundid omandanud ning hindamise läbinud õppijale väljastatakse tunnistus.

Sihtgrupp: Ohvriga töötav spetsialist, kelleks võib olla naiste tugikeskuse töötaja, seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse töötaja, inimkaubanduse ohvritele mõeldud teenuse pakkuja, toimepanijatele nõustamisteenuse osutaja, ohvriabi psühholoogilise- ja juriidilise abi teenuse pakkuja, ohvriabi vabatahtlik, lastemaja töötaja, inimkaubanduse nõuandeliini töötaja, Sotsiaalkindlustusameti ohvriabiosakonna töötaja.

Õppe maht ja ülesehitus: Koolituse kogumaht on 35 akadeemilist tundi, millest 27 akadeemilist tundi on auditoorset tööd Zoomis ja 8 akadeemilist tundi on iseseisvat tööd.

Koolituse kontaktinfo: helle.saaremagi@sotsiaalkindlustusamet, telefon 53 76 7691

Eesmärk: Koolituse tulemusena õppija tunneb lähisuhtevägivalla juhtumite riskihindamise põhimõtteid ja oskab luua seoseid nende teadmiste rakendamiseks oma töös.

Õpiväljundid

  • oskab näha tervikpilti lähisuhtevägivalla (LSV) dünaamikast, tunneb vägivalla liike nii tegude vormi kui vägivalla eesmärkide alusel, vägivallatsüklit, osapoolte profiili ja omavahelist dünaamikat, vägivalla mõjusid.
  • saab teadmised miks on oluline LSV eripärasid arvesse võtta ja riskihindamist teostada.
  • saab teadmised kuidas traumateadlikult LSV osapooltega suhelda ning neilt infot koguda ja pakkuda sobivaid abivõimalusi.
  • saab teadmisi riskihindamise läbi viimisest, valdab riskihindamise tehnikaid.

Kursuse eesmärgiks saada parem ülevaade, mis on RFK ja kuidas on võimalik SKA töötajatel asutusesisestes protsessides seda rakendada, analüüsida kasutusvõimalusi ja mõelda, kuidas saaksime valdkonnasiseselt ja -üleselt selle abil koostööd teha.

Koolitajad: Töötukassa metoodikud Hille Maas ja Karin Hanga. Mõlemal on olemas pikaaegne RFK taust ning nende eestvedamisel toimub praegu Töötukassas RFK pilootprojekt „RFK kasutamine töövõime hindamisel ja tööalasel rehabilitatsioonil“.

RFK projekti eesmärk on abivajajate terviklik ja proaktiivne toetamine, olenemata sellest, kus toimub nende esimene kokkupuude süsteemiga (tervishoid, tööhõive, hoolekanne). Eesmärgi saavutamiseks kasutatakse WHO poolt loodud RFK (Rahvusvaheline funktsioneerimivõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon) metoodikat üle Eesti puude raskusastme tuvastamisel, töövõime hindamisel ning inimese toimetuleku olukorra kirjeldamiseks taastusravis, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendite süsteemis. RFK-põhiseid tulemusi jagatakse teistele seotud spetsialistidele (perearstid, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad, inimese toetamisprotsessis osalevad teenusepakkujad)  võimaldades seejuures terviklikult hinnata inimese funktsioneerimisvõimet, seada teenuste üleselt eesmärke, luua (erinevates valdkondades kasutatav) tegevuskava, hinnata teenuste tulemuslikkust ning dokumenteerida kogu teenuse info üle süsteemide üheselt mõistetavalt.

Huvilistele lugemiseks Sotsiaaltöö ajakirja Karin Hanga artikkel „Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime klassifikatsioon“ ja SoMist Gerli Aavik-Märtmaa artikkel „Kuidas liigume edasi RFK metoodikaga“. (24.09.2020)